§ Mõlemad mõisted on suhtelised, s.t. on olemas sõltuvus kontsentratsioonist, küsimus vaid, kui kõrge kontsentratsioon on organismis lubatud ja saavutatav. Bakteriraku seina sünteesi pärssimine (I) § Kõik ß-laktaami tüüpi AB (penitsilliinid, tsefalosporiinid, monobktaamid, karbapeneemid), vankomütsiin, fosfomütsiin. § ß-laktaamid pärsivad transpeptidatsiooni reaktsioone mis tagavad polümeerse peptidoglükaani (PG) tekke. § Vastavad transpeptidaasid ongi penicilln binding protein's (PBP) - retseptorid, millega seostuvad ß-laktaamid. § Uus PG moodustub vaid kasvavates bakterites, seega toimivad ß-lakataamid vaid paljunevatesse bakteritesse. § Vankomütsiin moodustab PG prekursoriga inaktiivse kompleksi. Tsütoplasma mebraani funktsiooni pärssimine (II) § Polümüksiin B toimib bakterite ja amfoteritsiin B ning imidasoolid seente membraanile. § Polümüksiin ja seente vastased preparaadid põhjustavad membraani muutusi,
G(+) on peptidoglükaankiht väga paks (15 80 nm), koosnedes mitmest peptidoglükaankihist. G(-) on peptidoglükaan tunduvalt õhem (10 nm), tavaliselt ainult üks peptidoglükaankiht. Samas G(-) bakterite rakuümbrisesse kuulub veel välismembraan, mis annab bakteritele lisakaitse. Joonisel on toodud G(+) Staphylococcus aureus'e peptidoglükaan. Peptidoglükaan sünteesitakse kokku periplasmas ning sellest võtavad osa mitmed ensüümid nagu transglükolüsaasid, transpeptidaasid, karboksüpeptidaasid. Penitisilliin ja teised -laktaamid pärsivad transpeptidaasi ja karboksüpeptidaasi tööd ning blokeerivad peptidoglükaani sünteesi. Seega toime on passiivne. Lüsotsüüm on ensüüm, mis lõikab NAG ja NAM-i vahelisi -1,4- glükosiidsidemeid ning lagundab aktiivselt peptidoglükaani. Lüsotsüümi 21 sisaldavad loomsed seerumid, sekreedid (nt pisarad), fagotsütootilised lüsosoomid
annaabi.ee 
