Penitsilliin on pingestatud ja koosneb β-laktaami ja tiasolidiini tsüklitest, olles moodustunud kahest aminohappest, Cys ja Val. Kõrvalahel sõltub söötmest. 5 Toime: kuna bakteri seina moodustab peptiidoglükaanne struktuur, koosnedes paralleelsetest suhkru ahelatest, mis on ristseotud peptiidsidemetega, inhibeerib penitsilliin transpeptidaasi, mis eemaldab ühe ahela lõpust Ala, et saaks toimuda ristideme loomine. Transpeptidaas atakeerib siis hoopis β-laktaami tsüklit, avades selle, ning penitsilliin seostub ensüümiga, seda inaktiveerides. Omadused: Aktiivne gram(+)batsillide vastu Aktiivne paljude gram(-)bakterite vastu Mittetoksiline Ainult süstitav preparaat Tekitab mõnel allergilisi reaktsioone Aktiivsus pole laiaulatuslik Tundlik kõigile β-laktamaasidele Happetundlikkus maos
Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 mm (keskmiselt 1 mm). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. G(-) bakterite piilid on ehituselt ja sünteesimehhanismi poolest erinevad g(+) bakterite omadest. G(-) bakterite piilide valkude monomeerid on seotud mittekovalentselt ja nende monteerimine piiliks on mitteensümaatiline. G(+) bakterite piilide valgud aga on niidis seotud peptiidsidemete abil, mille sünteesib transpeptidaas. Miks on adhesioon bakteritele kasulik? Kuna bakteril kulutab liikumine väga palju energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta
inaktiivsesse vormi. 30. Selgitage mehhanisme, mil viisil on kontrollitud E. coli rakkude jagunemine. Raku jagunemisel osalevad valgud Primaarse tähtsusega on FtsZ. Molekulid agregeeruvad ning kogunevad raku pooldumissaiti, moodustades tsütoplasmaatilise membraani sisepinnale ringi, mis on signaaliks tsütokineesile ja septumi moodustumisele. FtsZ on GTP-aasse aktiivsusega. Raku jagunemisega on seotud ka valgud FtsA, FtsQ, FtsI (PBP3), FtsW ning FtsE. PBP3 on peptidoglükaani transpeptidaas, mis viib läbi peptidoglükaani transglükosüleerimise ning ahelate krosslinkimise. FtsZ interakteerub ZipA ja FtsA-ga, mis seejärel läbi interaktsioonide teiste valkudega viib PBP3 (FtsI) aktivatsioonile. PBP3 ning temaga assotsieerunud valkude toimel moodustub jaguneva raku keskele peptidoglükaani kaksikkiht. Min valgud MinCDE ja SlmA inhibeerivad FtsZ ringi moodustumist EnvA toimel toimub nende kihtide eemaldumine ja sellele järgneb välismembraani sissekasvamine.
signaaliks tsütokineesile ja septumi moodustumisele. FtsZ on GTP-aasse aktiivsusega ja sisaldab eukarüootsetele tubuliinidele kõrgelt konserveerunud järjestusega GGGTGSG sarnanevat järjestust GGGTGT. Mutatsioonide teke sellesse regiooni viib valgu aktiivsuse kadumisele. Arvatakse, et eukarüootne tubuliin on evolutsioneerunud FtsZ-ist. Raku jagunemisega on seotud ka valgud FtsA, FtsQ, FtsI (PBP3), FtsW ning FtsE. PBP3 on peptidoglükaani transpeptidaas, mis viib läbi peptidoglükaani transglükosüleerimise ning ahelate krosslinkimise. Arvatakse, et FtsZ interakteerub FtsA-ga, mis seejärel aktiveerib PBP3. PBP3 ning temaga assotsieerunud valkude toimel moodustub peptidoglükaani kaksikkiht jaguneva raku keskele. EnvA toimel toimub nende kihtide eemaldumine ja sellele järgneb välismembraani sissekasvamine. Raku jagunemisel osalevate valkude regulatsioon Suur osa raku jagunemisel osalevatest geenidest on kodeeritud mra operoni poolt
annaabi.ee 
