läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid
Täppisjooniste puhul tuleb üpris sageli tegemist rangelt rõht- või püstjoontega. Selliseid jooni ei tohi joonestada "silma järgi" (hiireklõpsudega), vaid selleks ajaks võib käivitada käsu `ORTHO. Kui nüüd joonte otspunktid sisestada hiireklõpsudega, siis ajutiselt enam kaldjooni joonestada ei saa. Käsu `ORTHO ümberlülitamiseks on mugav kasutada kas funktsionaalklahvi F8 või seisundiriba välja ORTHO (seda saab teha isegi joonestuskäskude täitmise ajal, transparentselt). Rõhutame, et käsk `ORTHO mõjub vaid joonte otspunktide sisestamisel hiireklõpsudega, muudel juhtudel teda ignoreeritakse. Käsu `ORTHO seisund säilitatakse süsteemimuutuja `ORTHOMODE väärtusena (0 või 1). Käsu `ORTHO toimega on mõ- nel määral sarnane nn. polaar-tras- seerimine, mille sisse- või väljalüli- tamine on sobilik teha seisundiriba väljalt POLAR. Polaar-trasseerimi- ne võimaldab joonestada jooni kal- denurkade etteantud sammude ta-