Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem, idapoolne kõrgem ja künklik. Selline künklik reljeef loob aga arvukalt mikroelupaiku, kus elutingimused on soodsamad kui lagealadel, samas temperatuuri ja niiskustingimused kontrastsemad. Eesti selgrootute fauna üldine iseloomustus Fauna on noor, kujunenud jääajajärgse sisserände tagajärjel. Liikide arv ei ole eriti suur. Suhteline liigvaesus tuleneb ala väiksusest ja asustusaja lühidusest. Ülekaalus on laialt levinud transpalearktilised ja Euroopa levikuga liigid. Teatud osa on ka arktilistel, siberi ja ponto-kaspia ala liikidel. Elupaikade järgi on palju veega seotud liike, aga ka metsa ja avamaastikuliike. Mereliikide levikut takistab Läänemere madal soolsus. Osa liike on liikunud meie aladele koos inimesega (nn inimkaaslejad ehk sünantroopsed liigid ja parasiidid). Selgrootud on võimelised elama väga paljudes elupaikades e ökonissides. Eesti selgrootute ülevaade ja iseloomustus.
kõrvikut, harilikku tõlkjat, põldsinepit ning koera-pöörirohtu. Karjääride tüübirühma kuuluvad pae-, kruusa-, liiva- ja turbakarjäärid ning puistangud. 144. Loomastik. Eesti loomastik on paljude Maa teiste piirkondadega võrreldes suhteliselt liigivaene. See tuleneb jääajajärgse aja lühidusest ning ala väiksusest ja geograafilisest asendist. Loomastik koosneb sisserännanuist. Ülekaalus on transpalearktilised, holarktilised, Euro-Siberi ja Euroopa boreaalsed liigid. Neile lisaks on üsna palju nemoraalseid ja arktilis- boreaalseid liike, arktilise fauna relikte ja kosmopoliite ning immigrante Ponto-Kaspia faunast. Ohtralt on vee-elulisi ja poolvee-elulisi, avamaistu- ja metsaliike. Eesti punase raamatu (1998) nimekirjades on 489 liiki selgrootuid ja 105 liiki selgroogseid. Eesti veebipõhises punases raamatus (2008) jagunevad loomad
annaabi.ee 
