segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna. Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon. Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks. · Lainelised kõrgrünkpilved (Altocumulus undulatus Ac und) o Läbipaistvad kõrgrünkpilved (Altocumulus translucidus Ac trans) o Altocumulus undulatus translucidus (Ac und trans) o Läbipaistmatud kõrgrünkpilved (Altocumulus opacus Ac op) o Läätsekujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis Ac lent) · Kuhilakujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus cumuliformis Ac cuf) o Topikujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus floccus Ac floc) o Altocumulus castellanus ehk Altocumulus castellatus Ac cast
Võib asuvad väga madalal, siis sadada uduvihma või võib näida täiesti ühtlane. nõrka lund. Väga õhukese kihi puhul võib päike ja kuu läbi paista (translucidus), paksema kihi puhul pole päikese või kuu asukoht määratav (opacus). Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc Kihtrünkpilved on kiudpilvede Kihtrünkpilved on kõrval üks tavalisemaid põhiliike.
) 7600m kõrgusel (-40°) vaid jääkristallid!) (kui t° langeb kastepunktini, tekib taimedel Cirrus – kiud, niidid Jäätuumakesed (isegi bakterid) kaste) Cumuli – rüngad Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused. võrdub õhutemperatuuriga d näitab, kas Translucidus – läbipaistvad suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel. niiskus suur, kõrbes Fractus – rebenenud on kastepunkt kõrgem, õhk sisaldab Castellanus – tornjad rohkem veeauru Humilis – väikesed Undulatus-lainjad Stressiindeks Incus – alasi
annaabi.ee 
