•külmaravi: kasutatakse ägedate valude korral eriti siis, kui valuga kaasneb lihasspasm. Kohalik jahutamine pärsib valuimpulsside ülekannet ning põhjustab pärast esialgset veresoonte ahenemist nende laienemise ja koe verevarustuse intensiivistumise. Pärast jahutamist on mõttekas teha venitusharjutusi, sest spasm vaibub ja lihaseid on võimalik venitada. See aga omakorda vähendab spasmi (Zupping, 1990). •Kõige enam on alaseljavalude korral kasutusel TENS. Transkutaanse elektrilise närvistimulatsiooni (TENS) toime seisneb analgeesias - mõjutades suuri müeliiniga kaetud aferentseid närvikiude, blokeeritakse valu ülekanne väikestele müeliinita närvikiududele (Devlin, 2003). •Venitusravi soovitatakse radikulaarsete valude korral, lülisamba liigeste hüpomobiilsuse, kootunud sidekoe, lihas-spasmide raviks vastavalt valuaistingule alates 2 valupäevast (Pellecchia, 1994). Lülisamba nimmepiirkonna traktsioonvenitus
3. Missugused haigusseisundid ja traumad võivad põhjustada vatsakeste virvendust? 4. Kirjelda mis on kardioversiooni erinevus defibrileerimisest 5. Loetle tegevuste/etappide kaupa defibrilleerimise protseduur 6. Mis on AED? Mis eristab AED ja manuaalset defibrillaatorit? 7. Milliste ohtudega tuleb arvestada defibrilleerimisel? 799 51.8. Südame stimulatsioon Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab vagusnärvi stimuleerimise ja transtorakaalse / transkutaanse südamestimulaatori kasutamise näidustusi ning võimalikke ohte ja komplikatsioone; teab millal kasutatakse kardiostimulatsiooni ja kuidas seda teostatakse; teab kasutatavate seadmete tööpõhimõtteid; 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator Üldine sissejuhatus Eesti keeles kasutatakse kõrvuti südamestimulaatoriga sagedamini ingliskeelset terminit pacemaker (PM). Südamestimulaatori kasutamisel on mitu põhjust. Stimulaator on näidustatud