vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja pidzinikeel. Koloniseeritava ja kolonisaatori vastastikune sõltuvus. Jakob Pärn ,,Must kuub", J. Liiv ,,Vari". 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Kirjanduses suhtutakse religiooni kahtpidi: romantismimõjuline meetod ja realismimõjuline meetod (19. saj lõpp ja 20. saj alguses), suhtumine kirikusse ja religiooni on märgatavalt
T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201) Ambivalents - pidev fluktuatsioon mingi asja ja tema vastandasja tahtmise vahel - nt. koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas vastuseis, vaid esineb ka kaasatöötamist, koostöövalmidust. Autentsus - loobumine mingitest mõjudest, ,,juurte juurde tagasipöördumine" ehk loobumine koloniaalkultuuri mõjudest ja tagasiminek kolooniate-eelsesse aega. Hübriidsus - transkultuuriline vorm, mis tekib kahe kultuuri kontaktil ja segunemisel. Keeleliselt näiteks pidzin- ja kreoolkeelte tekkimine. Kolonialism . Orientalism - protsesss, mille kaudu Lääne mõtlemine on konstrueerinud Ida, lähtudes eeldatavast erinevusest Ida ja Lääne vahel. Kusjuures tegu on võimusuhtega, milles Ida on alluv ja Lääs domineeriv pool. Mimikri - lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniseeritav
tehnikate kaudu, rõhutades kultuuride sarnasust või erinevust, otsides universaale. Kitsamas mõistes on kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine, kus lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis ei pruugi olla võõristav. Kultuuriline kõrvutamine: · Intrakultuuriline kultuurisisene praktika, kus piirdutakse oma kultuuris olevate tihti unustatud traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus. · Ultrakultuuriline pöördutakse mütoloogiliste juurte ja allikate poole tagasi, naastakse rituaalide juurde. Multikultuuriline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Omane multikultuursete ühiskondade teatripraktika, mis tekib eri etniliste või lingvistiliste gruppide vastasmõjutamisel. Kultuuriline kollaaz interkultuurilise teatri avaldumisvorm