kõrvaldamine (geeni splaissing) Eukarüootide tuumas toimub mRNA modifikatsioon (protsessing): 5´- otsa 7-metüülguanosiin-(MG)-mütsi ja 3´-otsa polü(A)-saba lisamine. Eukarüootide mRNA transporditakse tuumast tsütoplasmasse. o Modifikatsioonid DNA metülatsioon Histoonide atsetülatsioon o Valgusünteesi komponendid eukarüoodil. Transkriptsioonilised RNA-d: mRNA, miRNA, rRNA, snRNA, tRNA. snRNA splaissingu funktsioon splaissosoomis. mRNA, rRNA, tRNA ribosoomide ja aminohapete osalus translatsioonil tsütoplasmas. miRNA regulatiivne funktsioon: Drosha on ensüüm, mis lõikab tuumas pre-miRNA-st välja kaksikahelalised RNA osad; Dicer on nukleaas, mis trimmib pre-miRNA-st miRNA; RICS on RNA indutseeritud
Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e. vähem kondenseerunud kromatiinaine. On see osa, mis katab transkriptsiooniliselt aktiivset ala ja on seetõttu ka lõdvemalt pakitud. Kromatiini struktuuri tagamisel osalevad lisaks histoonidele ka muud valgud: a)tugivalgud- mittehistoonsed kromatiini valgud, mis kinnituvad DNA-le läbi spetsiifiliste DNA piirkondade. See interaktsioon toimib kui transkriptsiooniline isolaator- isoleerib erinevad transkriptsioonilised ühikud b) SMC valgud on kromosoomi struktuuri säilitavad valgud, tavaliselt geenidevahelises alas kromosoomidel HMG valgud-(high mobility group)- seovad DNAd kooperatiivselt TF-dega Nukleosoom on DNA ja histoonide kompleks. Koosneb histoonidest moodustunud tuumikust(H2A, H2B, H4,H3) ja selle ümber keerdunud DNA ahelast
Viimastest osaleb sellises regulatsioonis tõenäoliselt raku PKR (fosforüleerib eIF-2 valku ja blokeerib sellega translatsiooni initsieerimist). Sellele blokeeringule seisab vastu reoviiruse dsRNAd siduv valk 3, mis lokaalsetes kompartmentides (viiruse translatsiooni saitides) seob ise dsRNAd ja väldib sellega PKR aktiveerumist. 3.1.7. Sekundaarne translatsioon Uued dsRNAd, mis asuvad uutes subviraalsetes partiklites (sekundaarsed transkriptsioonilised partiklid) on maatriksiks uue põlvkonna mRNA-de sünteesile (nn. hilised mRNAd, moodustavad 95% reoviiruse poolt sünteesitavatest mRNAdest). Hilised mRNAd on detekteeritavad 4-6 tundi peale infektsiooni ja nende sünteesi maksimum on ca 12 tundi peale infektsiooni. Reoviiruse hilised mRNAd on sageli capeerimata (sekundaarset transkriptsiooni teostavates partiklites asuv capeerimise-kompleks on arvatavasti latentses seisundis), kuid sellele vaatamata transleeritakse neid efektiivselt