Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurid...
Perekonnaseadus 12.X 1994. -- RT 1994, 75, 1324 jj. Kohanimed Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus 19.IV 1938. -- RT 1938, 42, 397. Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise määrus. 11. X 1938 -- RT 1938, 87, 777. Kohanimeseadus 11.XII 1996. -- RT I 1997, 1, 2 jj. Ärinimed Firmade seadus. -- RT 1927, 36, 26. Äriseadustik. -- RT I 1995, 2628, 355 jj. Monograafiad, artiklid jms Aben, Karl 1954. Ladina tähestikuga keeltest pärinevate võõrpärisnimede transkribeerimisest eesti keeles. -- Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 167195. Alender, Eve 2000. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Tartu. Elisto, Elmar 1934. Isikunimede parandamise küsimusi. -- Eesti Keel, nr 6, lk 182188. Erelt jt 1993 = Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno
annaabi.ee 
