• PRESIDENDIKS SAI SALVADOR ALLENDE • TEGI REFORME(RIIGISTAS) • 1973 RIIGIPÖÖRE, ALLENDE TAPETI, VÕIMULE PINOCHET(HUNTA) • 1990 DIKTAATOR PINOCHET LOOBUS VÕIMUST • TAHETI KOHTU ALLA ANDA. KZ • PIINAMINE, INIMESTE KADUMINE • HISPAANIA NÕUDMISEL ARRETEERITI • TŠIILI ARENEB PRAEGU KIIRESTI LAV • VÕIMUL OLID VALGED- AFRIKANDERID(BUURID) RIIGIKEEL AFRIKAANS. ENAMUS ON VÄRVILISED. APARTHEID-“LAHUSARENG“. BANTUSTANID. (TRANSKEI,CISKEI, BOPHUTATS, WANA). MAAILM MÕISTIS HUKKA • VABADUSVÕITLEJAD: PIISKOP TUTU, NELSON MANDELA (1/2 ELU VANGIS) • 1989 PRESIDENDIKS FREDERIK DE KLERK. KAOTAS APARTHEIDI. LASI MANDELA VÄLJA. • PRAEGUSEKS VÕIM MUSTADE KÄES • 9 RIIGIKEELT. MAAVARADE POOLEST RIKKAIM. AAFRIKA RIKKAIM RIIK. KRÜGERRAND • MUSTAD POLE ERITI TOIME TULNUD RIIGI JUHTIMISEGA. KURITEGEVUS. AIDS. • SUN CITY. MANDELA LOOBUNUD. SURNUD. • NAMIIBIA SAI ISESEISVAKS HIINA
7 Poliitika (1953-1964) 8 - Vanglas 9 Hr. President 10 Lisa 11 Kasutatud kirjandus Päritolu Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Rahvuselt on ta koosa, Thembu hõimu liige. Koosad kuuluvad bantu keeli rääkivate rahvaste hulka. Varem asustasid nad suurema osa Lõuna-Aafrikast. Pärast eurooplaste saabumist suruti nad aga Transkei ja Ciskei piirkonda (kagusse). Koosad on jagunenud väiksematesse alarühmadesse, üks neist hõimudest on Thembud. Ngubengcuka, Mandela vanavanaisa oli selle hõimu 1832. aastal ühendanud. Hiljem sai Mandela vanaisast Thembude kuningas. Mandela isast Gadla Henry Mphakanyiswast, sai Mvezo küla nõunik (lahendas tülisid ja nõustas hõimu pealikke). Tal oli 4 naist ja 13 last. Noorim neist sündis 18. juulil 1918. aastal Mvezo külas. Ta nimeks sai
Apartheid aga jätkus – selle “peaarhitekt” oli peaminister Hendrik French Verwoerd (1958-66). Vastavalt 1913. ja 1936. a maaseadustele kuulus mustadele vaid 13% riigi territooriumist, kuhu loodi 264 reservaati. 1959. a anti välja bantude omavalitsuse edendamise seadus, mille alusel koondati 264 reservaati kümneks territoriaalüksuseks. Kõikidelt bantudelt võeti ka Lõuna-Aafrika kodakondsus ning nad olid vaid bantustanide kodanikud. Esimene bantustan loodi 1963. a Transkei khosade asualal. Sellel olid olemas kõik iseseisva riigi tunnused: seadusandlik kogu, ministrite kabinett, lipp, hümn jne, aga kõik seadused tuli kinnitada LAVi parlamendi poolt. Samuti oli see emamaast majanduslikult sõltuv. Kõik bantustanid olid rahvusvahelise tunnustusete. Kümnest bantustanist kuulutati neli lausa iseseisvaks riigiks, aga neid tunnustas ikkagi ainult LAV. Sisekonfliktid 1960. a otsustas LAU tähistada enda viiekümnendat aastapäeva
annaabi.ee 
