There was somebody walking behind us. We were being followed. Past continuous active: Somebody was cleaning the room when I arrived. passive: The room was being cleaned when I arrived. Küsimuste moodustamisel passiivis kasutame samu reegleid nagu jutustavate lausete puhulgi, pidades silmas, et tegusõna oleks küsivas vormis: Aktiiv: Have they opened the new shopping centre yet? Passiiv: Has the new shopping centre been opened yet? Ainult transitiivseid tegusõnu (=tegusõnu, mis võtavad sihitise) saab panna passiivi. Aktiiv: Jackie lives on the third floor. (live ei võta sihitist, passivi moodustada ei saa.) NB! Mõningaid transitiivseid tegusõnu (have, exist, seem, fit, suit, resemble, lack jne) ei saa passiivseks muuta: Rick has a red jumper. (NOT: A red jumper is had by Rick) Mõnel tegusõnal on kaks sihitist. Nt sõnal give: Somebody gave the police the information. (= Somebody gave the information to the police
lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore, et sa tulid). Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles pole aegade ühildumist. Pärast transitiivseid (ütlema, arvama, mäletama) ja intransitiivseid meelelisi verbe (näima, tunduma, paistma) võib lõpliku objekti või subjekti lause asendada vat-partitsiibiga (ta arvab, et sina magad VS ta arvab sind magavat). Nominaliseerunud täiendi puhul alussubjekt või objekt on genitiivis ja toimib kui nominaliseerunud verbi subjekti või objekti laiend (POISI minek tekitas segadust, ma nägin linna vallutamist, linna vallutamine vaenlase poolt). Adverbiaallaused on üldiselt finiitsed
annaabi.ee 
