aastal, millega ühtlustatakse riikide varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased, tõhusad ning kuritarvitamiskindlad. Ühise süsteemi tuumaks on kaitse- ja vastuvõtmisnõuete ühtlustamine ELis. Niimoodi tagatakse varjupaigataotlejatele ühesugused võimalused saada rahvusvahelist kaitset kõikjal ELis. Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide omavaheline ning varjupaigataotlejate päritolu- või transiitriikidega viljeldav tõhus praktiline koostöö ja vastastikune solidaarsus Varjupaigataotlejate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite ja menetluste eesmärk on tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning samal ajal vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide kuritarvitamist. Nendega määratakse näiteks kindlaks varjupaigataotluse menetluskoht ja -viis, standardid varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks,
Joonisel 1 on toodud 2006. aasta tulemused ELi riikide energiasõltuvuse kohta, mille alusel on Eesti euroopas energiavabaduses kuuendal positsioonil. Energiasõltuvuse leidmiseks on jagatud imporditud energiakogus riigi energiatarbimisega. Energiasõltuvus on Euroopa jaoks tõsine probleem, kuna üle poole EL-27s tarbitavast energiast tuleb riikidest, mis ei kuulu ELi, ja see osakaal kasvab. Suur osa kõnealusest energiast saadakse Venemaalt, kelle vaidlused transiitriikidega on viimastel aastatel ähvardanud tarned katkestada. (Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, 2012) Suurim osa Eesti elektrienergiast on toodetud Narvas asuvatest Eesti ja Balti elektrijaamades kodumaisest põlevkivist ning väiksemal määral ka mujal Eestis asuvates elektrijaamades. Kodumaisele tootmisele aitab kaasa ka tuuleparkide küllaltki kõrge hulk. (Statistikaamet. Aastaraamat 2012)
annaabi.ee 
