kui terve eelneva aasta jooksul kokku[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa suunaline transiit, loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastatel ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700 platvormilist konteinervagunite parki kuskil 2250 2500 vagunini. See tähendaks aga tänastes hindades kuskil 11,25 miljardi kroonist investeeringut. Eesti Raudtee plaanib seoses sellesuunaliste transiidivoogude arendamisega avada ka uusi konteinerveoliine lisaks olemasolevatele TallinnAlmatõ ja Tallinn-Moskva suundadele. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.[2] Seni liigub aga suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ning maanteede kaudu. Konteinervedude struktuur Eestis sihtkohtade järgi 2008. aastal Riik Osa Venemaa 43% 9 Kasahstan 24% Eesti 21%
Sillamäe sadamakompleks võib omandada Venemaa transiidi teenindajana ja Soome sadamatega konku- reeriva sadamana tulevikus suurema majanduspoliitilise tähtsuse kui osatakse arvata. Venemaa ja EL-i liikmesriikide vaheliste ülisuurte transiidivoogude teenindamise nimel konkureerivad Venemaa Läänemere sadamatega (Ust Luga, Sankt Peterburg, Primorsk) Soome, Eesti, Läti, Leedu sadamad. Transiidimahtude teenindamisel jätkub tööd kõigile sadamatele, kuid vaba konkurentsi tingimustes saavutavad eelise sadamad, kes suudavad käidelda suuri kaubavoo-
annaabi.ee 
