tööviljakus väga kõrge 5. Mõisted. Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Mugav lipp – riik annab oma laevaregistrisse laevu nn odava tasu eest Transiitkaubandus – sõitjate ja veoste ühe lepindupoole riigi territooriumil, sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad väljaspool lepingupoole riigi territooriumit 6. Riigid, kes teenivad suuri tulusid transiidilt. Miks? Holland – Mandri-Euroopa kaubad maailma edasi Taani – teiste põhjamaade kaubavood läbivad Läti/Eesti – Venemaa tooted Euroopasse jne Barcelona/Marseille – Aasiast ja Aafrikast tulev kaup Euroopasse 7. Maailma peamised kaubanduslikud veosuunad (olulisemad kaubavood – maavarad, nt süsi, gaas, nafta, puit, valmistooted) 8. Oska kanda kaardile maailma suurimad (3): Sadamad – Lennujaamad – Kanalid –
o Suurenev kauplemine teenustega o IT areng o Rahvusvahelised firmad 25. Mis on laomajandus, logistika? o Logistika- kaupade jaotamine o Laomajandus- kaupade koondamine 26. Nimeta veonduse peamised arengusuunad infoajastul! o Ekspressveod o Terminalid 27. Millised Euroopa riigid teenivad transiidilt suuri tulusid? o Holland o Taani o Läti ja Eesti o Barcelona 28. Nimeta ja kanna kaardile suurima laevastikuga riigid! o Panama o Libeeria o Malta o Bahama 29. Nimeta ja kanna kaardile suurimad sadamad! o Hongkong o Singapur o Pusan
väljendab kaubaveol tehtud tööde mahutonn- kilomeetrites. 5. Milline on transiitvedude olulisus Eesti Raudtee toimimisel. Põhjenda. Kuna transiit moodustab 75% Eesti avalikult raudteel veetavast kaubast (2015 andmed) siis selle kadumisel kaoks põhjus Eesti raudteed üldse kasutada, sest kuskilt ei saa piisavalt tulu et maksta ülalpidamiskulud jne. Eesti raudtee sõltub väga palju transiidist. —Eesti Raudtee tulude vähenemine transiidilt toob paratamatult kaasa kas suure riigipoolsete dotatsioonide kasvu või Elroni kiire piletihinna tõusu. 6. Nimeta Eestis tegutsevad avalikud raudteeveoettevõtted. Mis eristab neid mitteavalikest? EVR Cargo, Estonian Railway Services E.R.S, Edelaraudtee 7. Nimeta Eestis tegutsevad avaliku raudteeinfrastruktuuri majandajad. Mis eristab neid mitteavalikest? AS Eesti raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS 8. Millega on põhjendatud riigi toetuse vajadus inframajandajale Eestis
välisallikast. Riigitulu regulaarne põhisiseallikas on maksud (otsesed või kaudsed; riigimaksud või kohalikud (resp kohaliku omavalitsuse) maksud; määralised või jaotatavad). Tuntumaid ning levinumaid otseseid maksusid on kaasajal nt tulumaks, maamaks, pärandimaks, kinnisvaramaks, isikumaks jt. Kaudsetest maksudest on tuntuimad aktsiisid. Omaette maksed riigitulu allikatena on veel tollimaksud (tollid) nt kaupade impordilt, ekspordilt või transiidilt (loetakse maksudeks); riigilõivud notariaalsetelt ning sellega võrdsustatud toimingutelt ning nn tempelmaks, mis sisuliselt on samuti eriline lõivu iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks, seetõttu kasutataksegi üldistavat terminit makse ning konkreetse makse nimetust lõiv, tempelmaks). Riigitulude muudeks siseallikateks võivad olla veel tulud riigivaradest (rent),
annaabi.ee 
