aastast kujutavad Soome-Eesti transiidisuhted endast rohkem konkurentsile kui koostööle orienteeritud süsteemi. Põhilised transiidikoridorid on ida-lääne suunalised. Eristatakse kahte põhilist koridori: Soome koridor ja Eesti koridor. Soome koridorile on omane tunduvalt parem logistiline infrastruktuur, mis kindlustab veoste kiiruse, stabiilsuse, turvalisuse ja kvaliteetse kättetoimetamise. Soome koridori miinusteks on suhteliselt kõrged tariifid ja väike läbilaskevõime. Eesti transiidikoridori eeliseks on suhteliselt madalad tariifid ja suur läbilaskevõime. Miinuseks on meil kehv infrastruktuur ja suhteliselt madal turvalisuse tase. Samuti pole välistatud kaupade hilinemine. Soome ja Eesti vahel on ka oma transiidikoridor Via Baltica, kuid selle osatähtsus on väga väike. Ka lähitulevikus pole oodata selle trassi väljaarendamist, kuna just kaupade liikumise kiirus on sellel trassil küsitav. Probleemiks Via Baltica
koostootmisel või ka mootorikütusenaelektrienergia reservgeneraatori käitamiseks. http://www.scribd.com/doc/67649086/15/Gaasilised-kutused PILET nr. 27 1. TRANSIITKAUBANDUSE VÕIMALIKEST ARENGUTEST 2. MÜRA KUI HÄIRING 3. ENERGEETIKA MÕJU KESKKONNALE 1) Transiitkaubanduse areng (millega on kaudselt seotud hinnanguliselt ligikaudu 10% SKP-st) on soodustanud eelkõige Tallinna piirkonna ja Peterburgi suunduva transiidikoridori arengut. Tervikuna on Eesti transpordi infrastruktuur suhteliselt hästi arenenud. Multimodaalsed transpordikoridorid, mis moodustavad Läänemere piirkonna ning "Trans-European Networks" orgaanilise osa, läbivad Eestit nii põhja-lõuna kui idalääne suunas. Eesti teedevõrgu tihedust saab võrrelda Põhjamaade omadega. Raudteesüsteem katab suure osa Eesti territooriumist, nii lõuna, kagu kui ida suunas. Eesti pikal merepiiril leidub mitmeid sadamaid, milles toimub kommertstegevus.
annaabi.ee 
