Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana. Alguses paistis kõik sujuvalt, kuid aja möödudes on Ukraina võlg gaasi eest Venemaale kasvanud ning Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varguses. Venemaa on mitmeid kordi gaasikraani kinni keeranud ning teinud ka ettepaneku, kuidas gaasivõlga kustutada, kuid kokkulepe jäi katki. 1995. aastal sõlmiti leping, mis reguleeris gaasi transiidihinna, kuid see ei lahendanud Ukraina gaasi tarbimisest kuhjunud võlga. Venemaa karistas Ukrainat elektrikatkestusega kinnitades, et Ukraina on Venemaale võlgu 2.8 miljardit dollarit. 2001. aastal süüdistas venemaa Ukrainat haihtunud 8.7 miljardi kuupmeetri gaasi tõttu. Samal aastal lepiti kokku kahepoolse lepinguga ning peeti läbirääkimisi gaasihinna tõstmiseks maailmaturu hinnale, kuid Ukraina teatas, et see laostaks nende majanduse
Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa on gaasikraani kinni keeranud 1992., 1993. ja 1994. aastal. 1993. aastal soovis Venemaa saada gaasivõla kustutamise eest kontrolli Musta mere laevastiku üle ja Ukraina tuumarelvi. Paraku jäi kokkulepe katki. 1995. aastal pakkus Ukraina Gazpromile 51%-list enamusosalust Ukraina gaasitööstuse privatiseerimisel. Leping jäi katki, sest Ukraina rahvasaaadikud keelasid gaasitööstuse varade erastamise. Seejärel sõlmiti leping, mis reguleeris gaasi transiidihinna, kuid ei lahendanud Ukraina gaasi tarbimisest kuhjunud võlga. Venemaa ka karistas Ukrainat naftaembargo ja elektrikatkestusega kinnitades, et Ukraina oli neile võlgu 2.8 miljardit dollarit. 2001. aastal süüdistas Vene pool , et Ukraina gaasitorustikust on haihtunud 8.7 miljardit kuupmeetrit gaasi. Samal aastal lepiti kahepoolse lepinguga siiski kokku Ukraina võlgade osas Venemaale. 2005. Aastal peeti läbirääkimisi ka gaasihinna tõstmiseks maailmaturu hinnale
lagunemist. Venemaa on gaasikraani kinni keeranud 1992., 1993. ja 1994. aastal. 1993. aastal soovis Venemaa saada gaasivõla kustutamise eest kontrolli Musta mere laevastiku üle ja Ukraina tuumarelvi. Kokkulepe jäi katki. 1995. aastal pakkus Ukraina Gazpromile 51%-list enamusosalust Ukraina gaasitööstuse privatiseerimisel. Leping jäi katki, sest Ukraina rahvasaaadikud keelasid gaasitööstuse varade erastamise. 1998. aastal sõlmiti leping, mis reguleeris gaasi transiidihinna, kuid ei lahendanud Ukraina gaasi tarbimisest kuhjunud võlga. 1999. aastal karistas Venemaa Ukrainat naftaembargo ja elektrikatkestusega. Gazpromi arvestuse kohaselt oli Ukraina neile võlgu 2.8 miljardit dollarit. 2001. aastal süüdistas Vene pool , et Ukraina gaasitorustikust on haihtunud 8.7 miljardit kuupmeetrit gaasi. 2001. aastal lepiti kahepoolse lepinguga siiski kokku Ukraina võlgade osas Venemaale. 2005
annaabi.ee 
