Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"transgressioonialadel" - 3 õppematerjali

Eesti taimed ja taimekate
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

puhmarohurindes kõrrelisi, lõikheinalisi ja sõnajalgu. Puittaimedest kasvas pajusid, kadakat, astelpaju, preboreaali lõpul ka üksikuid sarapuid, leppi ja jalakat. Atlantikum (8000­5000 BP) Kliimaoptimum, kliima muutub niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades leidus peale tamme, jalaka ja pärna vähemal määral vahtrat, raagremmelgat, valgepööki jt. Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel. Laialehiste metsade rohurinne oli tänapäevasest liigirikkam. Sellel perioodil levisid luuderohi, mõõkrohi, samuti puuvõõrik. Litoriinamere alguses (8000 BP) avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
107 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Kasemetsade põhiline "lihatootja" oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari.

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
359 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik

Loodus → Loodusteadus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun