Vastuolulised tegelased edastavad uut ajastut, kapitalistliku majandussüsteemi, teistmoodi konflikte ja elukorraldust. Väjendab teatud tüüpi spektist või pessimismi varasemate normide jm suhtes. Sellest kirjandusest võib rääkida ka läbi transgressiivsuse (üleastumine, normide rikkumine) mõiste. Selle peamiseks esindajaks tuntud vene kirjanik Mikhail Sholokhov. Transgressiivsest kirjandusest hakatakse rääkima 90ndatel, tõukeks ameerika kirjanduse uus pealetung vms. Transgressiivse olemuslikud jooned: eeldus, et kuskil eksisteerib norm/piirang ning need õhutavad rikkumisele. See pole juhuslik, vaid tahtlik; mina-tunnetuse üks osa, identiteedi ülesehitamise tegur, et tahetakse neid ületada. Kõige rohkem moodustab transgessioon kirjanduses koodide (seksuaalsed, religioossed, rassilised) rikkumise ja piiri ületamisena. Kaur Kender. Hard-boiled krimiromaan, peamised esindajad Raimond Chandler ja ..seda leidub ka Kenderi „Iseseisvuspäevas“, „Check out“,
vorm, kindel piir teose ja maailma vahel. Inetus, st ambivalentne, mingi liialdus (üleastumine). See hõlmab: deformatsioon, grotesk, koletislik, väärastus, asümmeetria, loomalik, ebaproportsionaalne, hübriidne, kõver. Ilu ja inetuse vaheline kattuvussuhe. Näited: Peeter Sauteri "Kõhuvalu", "Lauakõne", Toomas Vindi posmodernese perioodi avateosed, Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev", "Check out", "Untitled 12", Margit Lõhmuse tekstid "Vikerkaares". Maarja Kangro "Klaaslaps" (transgressiivse autobiograafilsie kirjanduse suurtekst, traumatekst, kus kirjeldatakse kunstliku viljastamise protsessi ja lootefaasis väärarenguga lapse kõrvaldamist, abjektne kirjandus, mis lähtub kehalisuse juurde kuuluva vigase, vastiku ja võika kirjeldamisest; palju ka tehnilist meditsiinilist sõnavara, mida tõlgivad päriskeelde luuletajast ja intellektuaalist jutustaja sageli iroonilised või humoorikad kommentaarid; võibolla on surnult sündiv laps siin ka kriisiajastu metafooriks).