ja hemolüüsi (eluohtlik). Selline olukord võib tekkida ka siis, kui - ema ja + isa järglane on +. See pole tavaliselt esimesel rasedusel probleem, kuna D antikehi ei ole organismis sündides, vaid tekib Rh kokkupuutel Rh+-ga, mis toimub sünnitusel, abordil. Teisel rasedusel on need antikehad ema organismis olemas. Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B
Selline olukord võib tekkida ka siis, kui - ema ja + isa järglane on +. See pole tavaliselt esimesel rasedusel probleem, kuna D antikehi ei ole organismis sündides, vaid tekib Rh kokkupuutel Rh+-ga, mis toimub sünnitusel, abordil. Teisel rasedusel on need antikehad ema organismis olemas. Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende