Ta surigi Bayreuthis, kolm päeva pärast oma väimehe Richard Wagneri muusikadraama "Tristan ja Isolde" etendust. Looming Lisaks klaveriloomingule (vt virtuooside konspekti!) on Lisztil veel 13 sümfoonilist poeemi, 2 programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks. · Harmoonia on oluline väljendusvahend (eriti hilisema loomingu puhul). · Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861
Sajandi teisel poolel Beethoveni mõju ja eeskuju jätkub (Brahms, Bruckner). Samuti kirjutatakse edasi programmilisi sümfooniaid (Liszt ,,Faust"). Vene muusikas on esimesed heliloojad, kes viivad sümfoonia rahvusvahelisele tasemele, Borodin ja Tsaikovski. Kui sümfoonia on eelmisest, 18. sajandist pärit zanr, siis uueks zanriks on sümfooniline poeem programmiline 1-osaline orkestriteos, millele on iseloomulik monotematism (põhineb ühel teemal) ja transformatsioonitehnika (mis see on?). Selle zanri rajaja oli Liszt, sajandi keskel Weimaris, kuhu ta oli asunud, soovides pühenduda heliloomingule. Liszt on kirjutanud 13 sümfoonilist poeemi. Selle zanri teke on seotud ka 19. sajandile tunnusliku poeetilise muusika ideega ning püüdega 9 ühendada muusika ja kirjandus või kujutav kunst. Programmilise muusika äge vastane oli Viini kriitik ja esteetikaprofessor Eduard Hanslick, kes