Ta surigi Bayreuthis, kolm päeva pärast oma väimehe Richard Wagneri muusikadraama "Tristan ja Isolde" etendust. Looming Lisaks klaveriloomingule (vt virtuooside konspekti!) on Lisztil veel 13 sümfoonilist poeemi, 2 programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks. · Harmoonia on oluline väljendusvahend (eriti hilisema loomingu puhul). · Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861
Liszt tabas ära Chopini uudsuse poeetiline idee. Liszt kirjutas lisaks paljudele fantaasiatele ka Sonaat-fantaasia ,,Pärast Dante lugemist" (1837): seega tõi ta fantaasiasse sonaatlikkuse ja loogilise vormi. Virtuoossus muutus suurvormi komponeerimise vahendiks. Liszt ühendas selle transformatsioonitehnikaga (motiivi ümberkujundamine, samas materjalist eri karakteriga teemade tuletamine), mida ta ise pidas hiljem oma kompositsioonitehnika aluseks. Transformatsioonitehnika idee sai Liszt Schuberti klaverifantaasiast ,,Rändur" C-duur (Wanderer-Fantasie; 1822), mida ta sageli mängis ja seadis klaverile ja orkestrile. Kui virtuoosi muusikaline mõtlemine tugineb improvisatsioonile, siis komponisti muusikalise mõtlemise keskpunktis on mõisted ,,teema" ja ,,temaatiline arendamine, töötlemine", püüdlus loogilise vormi poole, kus kompositsioonil oli hoopis suurem tähtsus kui improvisatsioonil. Võiks öelda, et kui
annaabi.ee 
