meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses mõtlemises olulist rolli, mõjutades seda, kuidas me mõtleme. Deduktiivne lähenemine transformatoorse analüüsi osa (deduktsioon), pindstruktuuri leidmise osa, kus kasutatakse transformatsioonireegleid Keelepädevus ehk keelevõime ehk i-keel (Chomsky) on sisemine keel, osa inimese ajust. Keelepädevus on alateadlik otsus, mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab teha järeldusi keelekasutuse põhjal, saab üksnes arutleda, kas see on kõigil ühesugune, kus ja miks see olemas on. Keelekasutus ehk e-keel on keelepädevuse konkreetne väljendus, kas konkreetne keel või kindel ütlus. 3
Olulise panuse OT standardse versiooni kujunemisele on andnud ka John McCarthy. Meetodit kasutatakse selleks, et uurida seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. Kuid OT loobub täielikult tuletusreeglitest. Korrektsete keelendite produtseerimisel kasutatakse ainult kitsendusi (piiranguid, mis keelavad teatavate omadustega pindvormid), kusjuures varasematest teooriatest erinevalt pole kitsendused absoluutsed. OT põhiprintsiipid: 1) ainult kitsendused, transformatsioonireegleid pole 2) ei produtseerita pind- ja süvavormide vahepealseid vorme 3) kitsendused on universaalsed, aga neid võib rikkuda 4) keeltevahelisi erinevusi põhjustavad erinevused kitsenduste hierarhias. OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot); leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3)
annaabi.ee 
