teatavate diferentseerivate omadustega. See nõrgestab solidaarsust ja seda raskem on täita eksogaamia reegleid, sest teistest ühiskonnagruppidest mõeldakse kui teisest liigist (neid samastatakse nende tootemitega). (Samas aga ei väideta, et ideoloogilised transformatsioonid sünnitavad ühiskondlikke transformatsioone, tegelikult on inimese arusaam looduse ja kultuuri suhetest nende ühiskondlike suhete funktsioon.) Kontseptuaalsetest transformatsioonidest endogaamialt eksogaamiale ja vastupidi komplitseerib hierarhiline kogukondlik struktuur endogaamiat. Kusjuures endo- ja eksopraksis pole eraldi ja absoluutselt määratletavad, nad on komplementaarsed aspektid suhetes enda ja teistega. Kasti- ja totemistlike ühiskondade vahepealsed on need, mis koosnevad looduslikest kastidest ja seega mõistetakse kultuuri kui looduse peegeldust. Indias, kastiühiskondade kodus, on mundadel valdavalt taim- või loomtootemid, aga leidub ka selliseid
Õigustusseos – kas teadmine, mida hüppe abil saavutatakse, on üldse õigustatud. 2.3.2. Transformatsiooniliikidest Transformatsioonid õiguses toovad eriti selgelt esile transformatsiooni struktuuri, sest jurisprudentsis eristub „olemise“ ja „pidamise“ kategooria teistsugusena kui loodusteadustes või sotsiaalsetes uurimistöödes. Tammelo pakutud termin: „kategooria-transmutatsioon“. Õigust puudutavad kahte liiki transformatsioonid. Õiguse tunnetamine on sõltuvuses transformatsioonidest, juriidiline tunnetus on kompleksne tunnetus. Transformatsiooniliigid: - Transformatsioonid väljaspool õigust; - Transformatsioonid õiguses – üldise transformatsiooni erijuht, leiab aset siis, kui järeldus kehtiva õiguse üle on tuletatud transformatsiooni eeldustest, millest ükski ei väljenda või ei maini kehtivat õigust. Väline transformatsioon tähendab seda, et tõsiasjadest (faktid, mitteõiguslikku tähendust kandev „pidamiskord“)
annaabi.ee 
