sündinud) ja tulnud enne suurt venestamist, II rühm on Peipsi kandi venelased, III rühm Setu, Räpina&Värska piirkond, IV rühm venestuslaine ajal Eestisse tööle saadetud (tööstused jms), Nõukogude aeg ja V rühm – uued venelased, kes massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene. Keeles esineb nii transferentsi, mis on leksikaalse, semantilise, foneetilise, fonoloogilise, prosoodilise, grafeemilise, morfoloogilise ja süntaktilise ainese ülekanne ühest keelest teise ja konvergentsi, mis on struktuuride, mallide jms sarnasemaks muutmine. Eestivene keeles võib esineda ka koodivahetust. 33. Eesti keel laenuandjakeelena. Pea meeles, et sõnavara laenamine on alati kahesuunaline. Olgugi et baltisaksa ja eestirootsi keeled on pigem alamsaksa ja
Lacani arvates oli ka Freudil enesel primaarseks mitteteadvuse komponendiks mitte seksuaalsus, vaid keele ja kõne funktsioonid. Mitteteadvus on struktureeritud samamoodi kui keel. "Keele ja kõne funktsioon ja väli psühhoanalüüsis" (1953) 1966. Siin arutleb Lacan psühhoanalüüsi funktsioonide üle. Ta toob välja kolm tasandit : 1. laste analüüs. 2. libidonaalsete objektide suhete analüüs. 3. Ülekande (transferentsi) probleem Lacan arvas, et psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast. Selline lähenemine tähendas psühhoanalüüsi alustõdede revideerimist. Ta eristab kahte rääkimisviisi: a) täiskõne kui akt ja b) tühikõne, kus rääkiv subjekt kaob erinevate kultuuris esinevate koodide keerises. Lacani arvates omavad mõlemad kõneviisid tähendust, veelgi enam -- tähenduslik on ka vaikimine kõne kestel.
annaabi.ee 
