signaalidega, mille tõttu ekspresseerus GFP erinevates rakupiirkondades. PEI polüetüleenimiin pakib DNA kokku ja interakteerub membraaniga ja difundeerub läbi membraani. · Kas transfekteeritud DNA integreerub genoomi v on rakus episomaalselt? Võõras DNA ei lähe genoomi koosseisu, sest on tsirkulaarne. Enne tuleks lineariseerida. Lisaks GFP-le peavad olema antibiootikumide resistentsusgeenid- nii saab rakke ära tunda. · Kas saab transfekteerida ka lineaarset DNA molekuli? Saab, aga see on juhuslik ja väikese efektiivsusega. · Lisaks GFP-le teised liitvalgu tag'id His-tag- 6-8 his jääki Flag-tag GST-tag Kordamisküsimused 2.prax: · Mida nimetatakse diferentseerumiseks? Mis on raku arengupuu ja kus selles asuvad terminaalselt diferentseerunud rakud? Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Ühe organismi kõik rakud,
Transfekteerimiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: keemilised meetodid (nt. kaltsiumfosfaat, katioonsed polümeerid, dendrimeerid, liposoomid ja katioonsed lipiidid) ja füüsikalised meetodid (nt. elektroporatsioon, sono-poratsioon, optiline transfektsioon, magnetogektsioon, mikroinjektsioon). Meie majas on kasutusel ka Amaxa Nucleofector –aparaat, mis kombineerib elektroporatsiooni ja keemilisi transfekteerimise meetodeid. Võimaldab efektiivsemalt transfekteerida rakke, mis muude meetoditega hästi ei taha transfekteeruda. Loomarakkudele mõeldud plasmiid sisaldab: • komponente, mis võimaldavad plasmiidi bakteris paljundada (origini- prokarüootset replikatsiooni alguspunkt, antibiootikumi resistentsusgeeni) • kloneerimisala (MCS) – sisaldab paljude erinevate restriktaaside lõikekohti • uuritavat järjestust (valkude korral tavaliselt cDNA kujul)