klienti integreerima erinevaid "idenditeedikriise" kreatiivseks-ekspressiivseks elustiiliks ja valmistab ette toimetulekut järgnevate muutustega. Selline ennetav vaimne tervishoid põhineb kogemustel, mis täiustavad inimese uudishimu, põnevust, eneseväljendust ja intiimsust. Kolmas eeldus nõuab eneseteadvustamist, mille tulemusena tõeline omaksvõetud elustiil, mis põhineb enese avastamisel ja aususel, on võimeline formuleerima enese transendentaalse eesmärgi. Läbi selle, et elule on lisatud "spirituaalne dimensioon" nagu soovitab Frankl (1963, 1973), muutub elu tähendusrikkamaks. See nõuab teadvustatud pühendumust, ühendamaks inimese enda eneseteadvustamise vajadused ühiskonnaga suuremalt, mõlemad läbi tõeliste interpersonaalsete intiimsete saavutuse ja läbi kasvava avatuse ja aususe suhetes teistega, eesmärgiga parandada kogukonna elu üldiselt. Minu kolm põhimõtet võib kokku võtta järgmiselt: (1) rõhk on elu-
Sellest tulenevalt on fenomenoloogia keskseks mõisteks teadvuse intensionaalsus e suunitlus objektidele. Kuna me aga mõtleme millegi suunas, peab olema ka subjekt e see, kes mõtleb. Fenomenoloogilise meetodi kaks peamist põhimõtet on hoiduda otsustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad puhta e subjektiivse kogemuse piiridest, ja käsitleda tunnetusobjekti mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ega psühholoogilie olemusena, vaid transendentaalse (transedentaalsus väljaspool meie kogemust) teadvusena. Husserl jaotas tunnetuse kolmeks: psüühiline akt, psüühilise akti tähendus e noema ning psüühilise akti objekt. Husserli fenomenoloogia püüab tegeleda asjade olemusega, sellega, mis on selle tähendus, mitte niivõrd sellega, kas miski on puhtal kujul olemas. Säärast käsitlust teadusest nimetatakse eidetismiks. Husserl jõuab ka järelduseni, et empiiriline kogemus on piiratud viie
annaabi.ee 
