tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga · pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks.
kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid, buldooserid, kobestid, greiderid, kraanad ja abiveokid. Suurima võimsusega diiselmootor on buldooser-kobestil Cat D11R - 609 kW. Perspektiivne on praegusest tunduvalt suuremate kallurautode ja kopplaadurite kasutuselevõtmine, millede võimsus on üle 600 kW. Tehnoloogiline kompleks Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Tehnoloogilise kopleksi juurde kuuluvad veel remonditöökojad ja garaazid ning administratiivkorpus. Allmaakaevandamine Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud
1, 5km, vasikatel, sigadel ja lindudel lautade läheduses. Hobustel, noorloomadel ja lammastel võivad paikneda laudast kaugemal, kuid neil peab olema varjualune , lisa sööda andmiseks ja lammastel ka vihma varjuna. Lehmadel 1km vähendab piima kogust 1-3 kg. Vasikatel, sigadel, lindudel on karjatamine päevas lühikest aega ja neid peab saama kiiresti lauta ajada. Niidetavad rohumaad peaksid paiknema, rohusööda säilituskohtadest, küünidest või transeedest mitte kaugemal kui 15 km. Rohumaade rajamise eeltööd: Teedevõrgu ja kuivedusvõrgu korrastamine mineraal muldadel arvestatakse teedev parand kuni 5000 kr km ja soistel aladel 10 000 kr/km. Uute teede rajamine 10 korda kallim. Olemasoleva kuivendusvõrgu puhastamine ja korrastamine arvestatakse ha kohta alates 200 000 kr. Kuivenduskraavide korrastamisel peab arvestma, et põhjavee tase peaks olema kult niitudel 60-70 cm sügavusel. Ja karjamaal 70-110cm
annaabi.ee 
