Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni. Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu. Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik transeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki. Korrastamine on
alles sorteerida. Sellise hoiustamise eesmärgiks on mugulate kuivamine, koore kinnistumine ja haigustunnuste lööbimine. Sorteerimise ülesanne on: 1. Eemaldada haiged ja vigastatud mugulad tervetest; 2. Eemaldada kivid, mullakamakad, taimejäänused jm. praht mugulatest; 3. Jaotada mugulad fraktsioonidesse. Selle aluseks on seemnemugula suurus. Väiksemad kui 5 cm on söödakartul, suuremad kui 7 cm on toidukartul. Säilitamisviisid: 1. Ajutistes hoidlates nendeks on kuhjad, transeed vm. Siin säilitades on oluline korralik katmine, et talvel ei pääseks külm mugulate ligi. Praegu sellist säilitusviisi enam praktiliselt ei kasutata. 2. Kohandatud hoidlad nendeks võivad olla laudad, keldrid, garaazid, kuurid vm. Hooned, mida muuks otstarbeks ei kasutata. Üldjuhul tuleb need hooned eelnevalt täiendavalt soojustada ja varustada ventilatsiooniga. 3. Spetsiaalsed hoidlad need on spetsiaalsed hoidlad, kuhu on rajatud sisse sobiv
üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni. Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu Veekõrvaldus Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik transeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki.
annaabi.ee 
