13. Teooria võib aidata praktikutel: identifitseerida ja hõlmata teemakäsitlusega keskkonda ja ühiskonda mõjutavaid tegureid. Identifitseerida süstemaatilisi suundumusi muidu häguses ja kaootilises igapäevas. Aru saada komplektsetest seostest konkreetses planeerimissituatsioonis. 14. Planeerimistraditsioonid. · Sünoptiline ehk ülevaatlik ehk kõikehõlmav tervikplaneerimine · Inkrementaalne ehk järkjärguline parendusplaneerimine · Transaktiivne planeerimine ehk planeerimine kui õppeprotsess · Advokaatplaneerimine ehk huvigruppide esindusplaneerimine · Radikaalne planeerimine ehk ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine 15. Sünoptiline: tugevused - .... Nõrkused takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; mõjub konserveerivana; mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab ,,planeerijate eliidi", kes võtab tegeliku võimu.
oludele. Teooriat saab ära kasutada ka teadlikult või alateadlikult tellija ning üldsuse eksitamiseks. 9. Planeerimistraditsioonid (5 tk) ja nende põhiiseloomustused, nende avaldumine Eesti planeerimissüsteemis ja -praktikas Põhimõtteliselt võiks rääkida edasi 5 erinevast lähenemisviisist planeerimisele: 1. Sünoptiline e. ülevaatlik e. ratsionaalne e. kõikehõlmav tervikplaneerimine 2. Inkrementaalne e. samm-sammuline e. järkjärguline parendusplaneerimine 3. Transaktiivne planeerimine e. planeerimine kui õppeprotsess 4. Advokaatplaneerimine e. usaldusmees e. huvigruppide esindusplaneerimine 5. Radikaalne planeerimine e. ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine. 10. Sünoptilise ja inkrementaalse planeerimismudelite tugevused ja nõrkused Sünoptiline (ehk ratsionaalne) planeerimine baseerub ideaalsete normide rakendamisel kõikehõlmava, süstemaatilise ja etteprogrammeeritud protsessi kaudu toimuvas