VORMILISED e. KVANTITATIIVSED HÄIRED mõtlemise tempo häired: tempo kiirenemine (äravus, hirm) ja aeglustumine: (depressiooni orgaaniliste seisundite korral), tekivad pausid (väljendub ka kõnes), erand: mutism (mutus tumm, hääletu) harvaesinev patoloogiline seisund, mis tekib funktsionaalse häire korral, inimene ei räägi sõnagi, kui mõistab täielikult teiste kõnet. Võib tekkida isikusehäirete korral (histriooniliste häirete korral jäljendab kedagi). Raviks kasutatakase trankvilisaatoreid, füsioteraapia, psühhoteraapia. Akineetiline mutism ei suuda liigutada, ega rääkida. mõistete häired mõtlemise seoslikkuse häired: targutamine, e. resoneersus. Inimene hakkab ühe asja üle targutama. Sisaldab filosoofilisi elemente. Katkendlikkus üksikute sõnade või silpide kordamine. mõtlemise sihipärasuse häired. Langus: laialivalguvus. (dementse inimese jutt, räägib kord ühest asjast, kord teisest enda initsiatiivist tingitud, hüppab minevikust olevikku ja
koostöö kõigil tasandeil. ÕPILANE 95 Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudis tehtud 15- kuni 16-aastaste õpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uurimus «Õpilane `95» näitas: illegaalseid uimasteid on vähemalt kord elus proovinud 7% vastanutest, üks-kaks korda on seda teinud ligi 3% õpilastest. Seejuures väitis 13% kõigist lastest, et nende sõbrad kasutavad marihuaanat või hashishit, 5%, et trankvilisaatoreid, amfetamiini, ecstasy't või oopiumisegusid. Vähemalt korra on marihuaanat/hasisit proovinud 2% küsitletud eesti tütarlastest ja 5% noormeestest ning 9% mitte-eesti tütarlastest ja 21% mitte- eesti noormeestest. Tõsi, enamik noortest on seda teinud vaid korra. Kuid ka mitmeid kordi uimasteid kasutanud noorte hulk on küllaltki suur. Neid proovijaid ja kasutajaid on eelkõige Tallinnas, Narvas ja Ida-Virumaal. Rohkem kui 1-2 korda on mingit illegaalset uimastit kasutanud ligi 3% õpilastest