Vaatab hiljem. Pean oma tuba ära koristama aga ma teen kõikvõimalikke muid tegevusi et ei peaks tuba koristama. 2.Tagasiminek: Ema kardab koera ja kui koer talle vastu tuleb pargis siis hakkab ta kiljuma ja jookseb käed laiali teiseleppole teed. 3.Inimene ei oska suusatada aga ettekäändeks toob et rada oli halb ja ilm oli kehv. 4.Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida kui väga ta oma isa armastab. 5.Tramm sõitis peatusest varem ära. Inimene on nii kuri et süüdistab trammijuhti et ta pritsis ta täis ja nii edasi. 6.Inimene kes joob palju alkoholi ütleb psühholoogile et ta tegelikult ei joo alkoholi. 7.Sain koolis halva hinde ja valan oma viha ja kurba meelt sõbra peale välja. Julian Rotteri kontrollkeskne teooria Teooria käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust.
Eesti Töötukassa reservidega seotud probleemid ja sätestab seaduses töötuskindlustuse 59 eelarve tasakaalu põhimõtte; ning toetada Eesti Haridustöötajate Keskliidu (EHK) poolt õpetajate palkade alamäärade tõstmiseks korraldatavat streiki. Toetusstreigi ajal ei ilmu tööle 20 trammijuhti (linnas on kokku 30 trammijuhti), põhjustades sellega häireid ühistranspordi graafikus. Osadel liinidel sõidab ainult üks tramm tunnis. Linn leiab, et ametiühingul ei ole õigust streikida, sest ametiühingu ja linna vahel ei ole kollektiivset töötüli KTTLS § 2 lg 1 mõttes. Pooltevahelise kollektiivlepingu kohaselt ei ole töörahu ajal õigust korraldada toetusstreiki. Nii EHK kui EAKL-I streigid on poliitilised ja