Selle ansambli nimi oli ,,Svjata Vatra". Ansambel koosneb viiest inimesest , kahjuks aga meie kooli tulid ainult kaks neist. Üks ,,Svjata Vatra" liige oli pärit Ukrainast, tema nimi oli Ruslan Trochynskyi. Ta tuli kuus aastat tagasi Eestisse oma punkfolk-bändiga ,,Haydamaky" ja armus ühe tüdrukusse, ja jäi siia elama.Teise liige nimi oli Kulno Malva. Nad mängisid erinevatel pillidel. Kulno mängis akordiooni, torupille ja lalulis ka. Ruslan näitas meile Ukraina pilli, mille nimi oli trambita. Ta oli umbes kolm meetrit pikk , tehtud puust ja väga meeldiva ja huvitava häälega. Veel ta mängis trombooni ja duduki , mis olid väga kõva häälega. Ruslanil oli väga hea hääl ja ta vahepeal laulis igasuguseid laulu ja sellel ajal kui Kulno mängis pille , ta karjus ,,Hei , Hei , Hei". Ullatas mind see, et nad oskasid väga hästi tansida ja konserdi lõppus Ruslan kutsus lapsi tansima. Minule konsert väga meeldis ja tahaks käia nende konserdil , kus nad oleksid terve ansambliga
See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb leida piisavalt suur ala, kus talvel ei trambita peal ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise ees Slide 7 Seda ülesannet täidab aurusti . Madala temperatuuriga ja rõhuga külmaagens kulgeb läbi aurusti ja soojeneb. Aurusti saab energiat soojusülekande teel (õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem külmaagensi temperatuurist) ja õhu niiskuse kondenseerumisest aurusti pinnale. Slide 9 Kõrge temperatuuriga külmaagens kulgeb läbi soojusvaheti , kus ta
taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Õhksoojuspump e. konditsioneer
siis tuleb need isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13 mm) ja ümbritseda kõva koorikuga. Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi, mitte keermesmuhvi (keermesmuhv võib hakata lekkima) Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema hästi isoleeritud Maasoojuspumbale maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel aktiivselt peal ei trambita ega lükata lund. Lumekiht kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla. Maasoojuspumba tööpõhimõte Maasoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ja ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata
annaabi.ee 
