koondamisrajad, mille vahekaugus on 8...10 meetrit. Koondamiskaugus on 40...50 meetrit. Lohisti asetatakse aluspuule pandud kimbu alla ning kinnitatakse ketid või rihmad, mis hobuse liikumahakkamisel tõmbuvad tihedalt ümber kimbu. Koondatud puit veetakse lattu või metsast välja traktori haagisel. Hobulohistiga töötamine on sarnane traktoriga käitatava koondamisvintsi või-kraanaga töötamise meetodile, tootlikkus on 4... 6 tm tunnis. 14. Traktorkokkuvedu ja selle tootlikkus (valemid) Esimene spetsiaalne kokkuveotraktor Eestis, samuti kogu endises N. Liidus, oli 1960.a. TDT-40. Tegemist oli diiselroomiktraktoriga, võimsusega 40 hj, käivitati kahetaktilise ühesilindrilise abimootoriga. Koorma laadimine toimus vintsi ja liikurlaadimiskilbiga, kandejõud 2,5 t, mis võimaldas vedada tüveseid nii tüükaga ees kui ka latvadega. Tõsisteks puudusteks oli madal võimsus ja läbivus ning külgsiduri nõrk konstruktsioon.
puit vähekvaliteetne. . Hooldusraiete tehnoloogiad Olenevalt metsaomaniku võimalustest ja puuliigist, puistu vanusest ning pinnasest, kasutatakse Eestis väga erinevaid puistu ülestöötamise tehnoloogiaid ja mehhanisme. Väikesepinnaliste erametsade omanikud teevad töö tavaliselt ära käsitsi, kasutades mootorsaagi (45-54 cm3 mootori töömahuga ja 33-45 cm pikkuse saeplaadiga kerge mootorsaag; Husqvarna, Partner, Jonsered, Stihl, Dolmar jt.) ja hobu- või traktorkokkuvedu. Raiutud puit tuuakse tavaliselt metsast välja sortimentidena, sest seda pika tüvena välja vedades kahjustatakse liialt kasvamajäävate puude tüvekoort. Mida rangem on metsa kaitsereziim, seda ettevaatlikum peab olema tehnoloogia ja mehhanismide valikul. Parimad variandid on: hobukokkuvedu; pinnasele väikese erisurvega masinad; kerged metsamasinad; ratastraktorid. Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat
annaabi.ee 
