Külgväädis üleneb tr. spinothalamicus lateralis (valu ja to), eesmises väädis tr. spinothalamicus anterior (ebamäärane, lokaliseerimata puutetundlikkus), moodustavad ühinedes üleneva lingu ‒ lemniscus spinalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. 8. Selle aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad kiirusagara gyrus postcentralis´es. Koos spinotalaamiliste traktidega kulgevad ja ajutüves lõppevad: tractus spinotectalis, (tectumis), juhib kiiret valu, pupilli reaktsioon valule, tractus spinoreticularis (form. reticularis´e tuumades) ‒ aeglane valu. Tractus trigeminothalamicus Näo piirkonnast on protopaatiline tundlikkus seotud kraniaalnärvidega. 1. Retseptor. Perifeersed jätked n. trigeminus´e koosseisus. 2. Esimene neuroni keha – ganglion trigeminale´s. 3
Sümpaatilise süsteemi virgatsained on preganglionaarselt atsetüülkoliin, postganglionaarselt aga adrenaliin või noradrenaliin. Adrenaliini toodab ka neerupealise säsi. Sümpaatikuse osad, mis lähtuvad nimmepiirkonnast, ei kulge piirkeeliku juurde, vaid moodustavad prevertebraalsed ganglionid ehk alakeha piirkonna närvisõlmed. Ka seal toimub sünaptiline ümberlülitus. Need postganglionaarsed teed ei suubu elundite juurde, et neid mõjutada, vaid põimuvad parasümpaatiliste traktidega närvipõimikuteks. Muu hulgas moodustavad nad solaarpleksuse ehk päikesepõimiku. Sümpaatikuse erutuse tulemusteks on vererõhu tõus, tahhükardia ja hingamisrütmi kiirenemine. Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus See vegetatiivse närvisüsteemi osa saab alguse seljaaju ristluu (sakraal) osast, samuti ajutüve
annaabi.ee 
