tegemist rikkumisega, kohus võib ise ka vabastada, aga vaid siis, kui see on seotud rikkumisega. V-o ka võlgniku kaebus kohtule. Kui järelevalvet teostavad- toimkond, kohus, JM mõnel juhul, aga ka need, kes ei teosta- võlgnik, vu-te üldkoosolek võivad kaevata halduri peale. Või kui selgub, et halduril pole õigust tegutseda. Vabastamine ei ole ainus viis, kohus võib määrata ka trahvi kuni 100 000 krooni, võib teha ka trahvihoiatuse, kui on raske rikkumine- kohe trahv. Toimkond ja kohus on reeglipärased järelevalve teostaja, täiendav on riiklik jv- § 70 ja 71. erinevus- p toimkond ja kohus peavad omal initsiatiivil teostama jv, pidevalt, siis riiklik jv (JM)- kaebusepõhine, JM ise ei lähe ja ei võta suvalise p menetluse. Kui on andmeid, et haldur on oma kohustusi rikkunud. Kui p toimkond ja kohus ei täida oma kohustusi korralikult- tekib vajadus riikliku järelevalve järele. Mida JM saab ette võtta
(TMS), tuleb lähtuda TMS-st kui eriseadusest. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõude sissenõude pööramiseks nõudele ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kui tööandja keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt, võib täitur teha trahvihoiatuse (TMS § 26´1 lg 1). Seega on tööandjal kohustus täita arestimisaktist tulenevat nõuet ja töötajal ei teki saamata jäänud töötasu nõuet tööandja vastu. Tööinsp. Koduleht. § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 40 § 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel
annaabi.ee 
