laiust kuni 100 korda. Rakud on omavahel ühenduses ainete liikumisetagamiseks kas liht- või koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides
koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust). Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi trahheede ja trahheiidide rakke, vähem väiksemõõtmelisi puidukiude, mistõttu näib kevadpuit värvuselt heledam. Suve teisel poolel toodab kambium rohkem väiksema läbimõõduga trahheiidirakke ja rohkem ka puidukiude. Kuna rakkude mõõtmed on väiksemad, paiknevad nad tihedamalt ja sügispuit näib tumedamana. Üleminek sügispuidu ja järgmisel kevadel tekkivate suuremõõtmeliste ning heledamate rakkude vahel on kontrastne, seepärast ongi piir aastarõngaste vahel terav ja paljudel puuliikidel üsna selgesti eristatav. Selged on aastarõngad eeskätt piirkondades, kus kliimat iseloomustab suur suviste ja talviste temperatuuride erinevus. Troopikas, kus
annaabi.ee 
