Õis e Katteseemnetaimed Kaarel Siimon Romet Viikmäe 8.b Millised on õistaimed? Kõige iseloomulik tunnus on õis ja sellest arenev vili. Õistaimed hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe ja kaheidulehelised. Õistaimedel on vedelike transportimiseks trahhed. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt . Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Tolmlemine toimub putukate ja tuule abil. Kus kasvavad õistaimed? Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja keskkonnatingimuste muutumisega. Vähesed suudavad kasvada Arktikas. Kui palju on õistaimi? Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki.
seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad)
ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Ksüleem ehk puiduosa trahhed, traahheiidid, puidukiud, parenhüüm. Floeem ehk niineosa sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm. ·Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis. ·Saaterakud: pikad kitsad elusad rakud, paiknevad sõeltorude kõrval. Esinevad peaaegu kõikidel katteseemnetaimedel floeemis.
annaabi.ee 
