Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud.
Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur:
hiljem kahtluse alla. Carmen oli tumedate juuste ja silmadega, sileda nahaga naine. Erinevalt teistest Hispaanias elavatest mustlannadest oli ta väga ilus. Ta oli lustakas, sihikindel, vaba loomuga ja patriootlik oma rahva suhtes. Samuti oli ta ustav enda kaaslastele. Ta oksas enda iluga mehi võluda ja seda hästi ära kasutada. 5. Carmen kutsus don Josed kanaarilinnuks, sest don Jose pidi minema kasarmusse. Hispaania tragunid aga kandsid kollast mundrid ning sellest ka viide kanaarilinnule. 6. See väljendab tähendab seda, et kaks küll ühesugust, kuid samas täiesti erinevat inimest ei saa kaua õnnelikult koos olla. Alguses võib tunduda, et kõik on hästi, kuid mõlemad neist tahavad olla vabad ja nn karja juhid ning lõpuks sööb üks teise lihtsalt välja. 7. Don Jose tapab Carmeni, sest ta ei suuda taluda seda, et Carmen ei taha enam temaga olla. Ta annab
vaikides, nagu oli harjunud. Vaene poiss oli rääkimise peaaegu unustanud. Jõuti Parpaillot' söögimajja. Kell oli seitse, hakkas valgeks minema. Kolm sõpra tellisid hommikueine ja astusid ruumi, kus nad peremehe sõnade järgi võisid olla segamatult. Õnnetuseks oli salakoosoleku kellaaeg valitud halvasti. Äsja oli kõlanud hommikune äratussignaal, igaüks raputas eneselt unerammestust ja et hommikusest niiskusest lahti saada, tuli jooma tilgakest puhvetis. Tragunid, sveitslased, kaardiväelased, musketärid, kergeratsaväelased järgnesid üksteisele kiirusega, mis oli kasulik peremehele, kuid ei sobinud meie nelja sõbra kavatsustega. Seepärast vastasid nad üsna tusaselt kaaslaste tervitustele, toostidele ja naljatustele. «Kuulge,» ütles Athos, «nii läheme me kindlasti tülli ja praegu pole meil seda vaja. D'Artagnan, jutustage meile, kuidas veetsite öö, meie jutustame pärast.»
annaabi.ee 
