Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiinratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks, mis on auto liikumahakkamisel umbes 1,8....2,5. Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinrataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb). Kuna õli tuleb juhtratta labadele järjest väiksema nurga all, siis väheneb ka tema poolt tekitav moment (trafotegur väheneb). Teatud hetkest alates hakkab turbiinrattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele kljele ja tõukama juhtratast turbiinrattaga samas suunas. Vabakäigu sidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e=0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väiksel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u.
Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks, mis on auto liikumahakkamisel u. 1,8...2,5. Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinirataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb). Kuna õli tuleb juhtratta labadele järjest väiksema nurga all, siis väheneb ka tema poolt tekitatav moment (trafotegur väheneb). Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e=0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. Hüdrotrafo lukusti
toime. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks, mis on auto liikumahakkamisel u. 1,8...2,5. Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinirataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb). Kuna õli tuleb juhtratta labadele järjest väiksema nurga all, siis väheneb ka tema poolt tekitatav moment (trafotegur väheneb). Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. 2