esinevad mittestabiilsused võimendatakse järgnevates astmes. Sel põhjusel ei ühendata praktiliselt otseses sidestuses enamat kui 3...4 astet, samal ajal on aga otsese sidestuse võimendi praktiliselt ainsaks võimaluseks mikroskeemidena teostatud võimendites, sest integralllülituste sisse pole võimalik tekitada suuremahtuvuslisi kondensaatoreid. Nende lisamine väljastpoolt on aga tülikas. 1.8.3. Trafosidestus. Kolmandaks võimaluseks on kasutada trafosidestust (joon.1.31), sest trafo nagu kondensaatorgi, ei lase alaliskomponenti läbi. Trafol on ka eelis, nimelt on võimalik trafo ülekandeteguri valikuga teostada erinevate väljund ja sisendtakistuste sobitamist, mis tagab optimaalse signaali võimsuse ülekandmise .ühest astmest teise. Samal ajal on aga trafo küllalt kallis ja tülikas element, nii et seda võimalust kasutatakse ainult neil juhtudel kui on vaja tagada maksimaalne signaali võimsuse ülekandmine .
järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6. Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on võimalik sobitada astme väljud nii et oleks tagatud maksimaalne võimsuse ülekanne. See võimalus tuleneb sellest et sekuntaarmähisega ühendatud takistus kandub primaarpoolele, taandatud takistusega, mille väärtus sõltub ülekanede tegurist.joonis 7 W2 RL n= R' L = W1 n2 Selleks et saada maksimaalse võimsuse edastamiseks vajaliku reziimi kus väljadtakistus
annaabi.ee 
