,,pendeldajad". Esimesse gruppi kuuluvad vanemad kaitsevalt tuliselt oma õigust kasutada lapse suhtes mõjuvõimu ja jõudu. Nad usuvad keelamisse, piirangute seadmisse, teatud käitumismustrite nõudmisse, käskude jagamisse ja kuulekuse eeldamisse. Nad ähvardavad last karistusega ja kui laps ei kuuletu, siis saabki ta karistada. Kui vanema ja lapse vajaduste vahel tekib konflikt, lahendatakse see nii, et vanema võidab ja laps kaotab. Tavaliselt õigustavad vanemad on võitu selliste trafaretsete väljenditega nagu ,,Minu vanemad kasvatasid mind ka 10 nii ja mul pole väga vigagi", ,,Ma teen seda lapse pärast", ,,Lapsed tahavad tegelikult, et vanemad oleksid võimukad". Vahel on neil aga lihtsalt ebamäärane arusaam, et ,,vanemad peavadki lapse heaolu huvides võimukad olema, sest nemad teavad kõige paremini, mis on õige ja mis vale". Teise rühma kuuluvad vanemad, keda on mõnevõrra vähem kui ,,võitjaid", lubavad oma
C.W.Gluck (1714- 1787) on ooperiajaloos tuntud reformaatorina. Sündinud Baieris, noorus Böömimaal, Viin, Milanos Sammartini õpilanne, esimene edu ooperis, London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen. Peale enam kui 30 ooperit koostöö Viinis libretist Calzabigiga, (Orfeo ed Euridice 1762) .Tegutses palju aastaid Pariisis (prantsuse versioon Orfeost). Vihane võitlus itaalia ooperi pooldajatega. Reformooperites alates Orfeost antiikainestik, igavese maksvusega traagiline konflikt trafaretsete tüüpidega intriigooperi asemel. Taotleb dramaatilist ühtsust. Seccoretsitatiivi asemel orkestrisaatega retsitatiiv väljenduse süvendamiseks. Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat. Lk. 14 2. Klassitsism üldiselt :zanrid (sonaat, kvartett, kontsert, sümfoonia, avamäng) vormid (sonaadivorm, rondo); stiili üldiseloomustus. Klassitsism on suund ,mis annab vormile sisuga võrdse väärtuse