Jakobson alles 1865. a. Paiku, kui ta liitus eesti rahvusliku liikumisega. Hiljem on ta mitmed varasemad saksakeelsed luuletused eesti keelde tõlkinud või kasutanud nende motiive. Jakobsonin võis pidada keskpäraseks saksa keele luuletajaks. Võõrkeelsete värsiridade sisuks on romantilise kallakuga filosoofilised mõttemõlgutused, õnne, armastuse ja kaduvuse teemad, igatsused ja õhkamised maiste või ebamaiste ideaalide poole. Luuletuste sisu ja väljendusviis on trafarentne, vähese isikupäraga, motiivid abstraksed, meie maad, rahvast ja ühiskondlikke probleeme vähepuudutavad. Kuid ta areneb edasi. Lüürilis-romantiliste luulepalade kõrvalhakkab esinema humoristlikke ja isegi satiirilisi motiive. Eriti 1863. aastast peale tungib esile ühiskondlik teema. Luuletustes hakkab kajastuma ka meie kodumaa sünge olukord ja talurahva viletsus. Luuletustes tuleb esile see, kuidas Jakobson hindab rahvaluule väärtusi ja on näha tulevast võitlejavaimu.
võimu alla ka tugipunkte ka Itaalias, oma aja suur valitseja. Etruskid- rahvas kes ei rääkind, mitte indoeuroopa keelt, ise kasutasid nimetust rasenna, kreeklased nimetasid neid türeenlasteks(mere järgi), roomlaste jaoks oli tusci(toskaana maakond) või etrusci. Allikad- võtsid 8 saj II poolel, hilejam 7 saj alguseks kasutusele kreeka tähestiku mugavnduse ja jätsid endast maha hulgaliselt haua kirju.Nendest saadakse aru, üsna trafarentne sõnavara, mis on valdavalt mõistetav, pikemaid tekste eriti säilinud pole, mõned erandina. Lühikesed raidkirjalised tekstid. Etuski ajalugu kreeka ja rooma allikate puhul , oluline allikmaterjal arheoloogia eriti hauakambrid. Osa arvas et nad on väike-aasia põliselanikud, teised arvasid et on ida poolt sisserännanud kunagi hilisel pronksiajal. Tugevad ida mõjud näha. Antiik pärimus paneb selle
annaabi.ee 
