vahendusel). "Suhtlemine reaalajas" all mõistame ka arvuti vahendusel suhtlemist, kuigi tegelikult väike ajanihe siiski on. 1.4.5. Vajadus "teistsuguse" õiguse järele. Ruumi ületamise küsimus. Infot edastatakse digitaalsel kujul, küberruumis. Kogu maailm on ühtses ruumis internet. Küsimus, kas 21. saj vaja teistsugust õigust seoses infoühiskonnaga. Eriti oluline siin juristi koostöö valdkonnaspetsialistiga. Traditsooniliste vahenditega ei saa alati uuele tegelikkusele kallale minna. Vaja uue kvaliteediga lahendusi ja alternatiivseid õiguse loojaid. Kaasaegse õiguse puhul tuleb vaadata, kas õigusloojad on üldse võimelised looma õigust küberruumi ja virtuaalkeskkonna jaoks. Kas küberruumi õigus on kantud ka õiguse ideest. Samas "Õiglase Õiguse" loomine sellise keskkonna jaoks on suhteliselt keeruline. See toob kaasa vajaduse alternatiivsete õigusloojate järele. Praegu vaieldakse selle üle, kelle abil
Küberruumi sisenedes ei välju inimene oma tegelikust ruumist. Sellised küsimused tekitavad omakorda küsimuse, kas me vajame uut õigust 21. sajandi jaoks? 1.4.5. Vajadus “teistsuguse” õiguse järele. NB! Ruumi ületamise küsimus. Infot edastatakse digitaalsel kujul, küberruumis. Kogu maailn on ühtses ruumis – internet. Küsimus, kas 21. saj vaba teistsugust õigust seoses infiühiskonnaga. Eriti oluline siin juristi koostöö valdkonnaspetsialistiga. Traditsooniliste vahenditega ei saa alati uuele tegelikkusele kallala minna. Vaja uue kvaliteediga lahendusi ja alternatiivseid õiguse loojaid. V.Petev: olles kindlaks teinud, et kaasaegne õigus on peaaegu täielikult antud riigi või supranatsionaalsete institutsioonide poolt, tuleb meil küsida nende normiloojate võime järele luua häid seadusi hilismodernistliku ühiskonna jaoks; millises ulatuses on selline õigus õiglane?