Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga vaimustuses polnudki,aga nüüd sellel kontserdil olles tulid mul tema esitatud lugude ajal lausa külmavärinad peale,sest tema esitus oli nii võimas ja ehe.Väga vahetu ja sooja inimese mulje jättis.
Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon." 5) ,,kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust." 3. Argumendid 1) ,, Ma lugesin seda ,,The Times'ist"" või siis ,,ma lugesin seda Envyvlopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele ,,Kust te teate?" kui näiteks ,,Ma olen seda meeleliselt tajunud" või ,,Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) ,,võime öelda, et ,,The Times" on teadmiste allikas. Võime öelda, et ,,Physical Review's"
täpselt 20 aastat varem-1869 Prantsusmaal, trassil Pariis-Rouen. Võitja keskmine kiirus oli tollal 11 km/h, tänapäevaste tegemiste juures tundub tegu olevat trükiveaga. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased endale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Moskva-Peterburi ootamatult haapsallane Karl Tamman. Mõeldes tagasi Eesti jalgrattaspordi värviküllasele 115 aastale, võime uhkusega tõdeda- võitude traditsoon ei ole katkenud ja loodetavasti jätkub ka tulevikus. . Kaherattalise ajalugu Kaks, mitte neli Jalgratas (ehk lihtsalt ratas) on tüüpiliselt kaherattaline inimjõul edasiliikuv sõiduvahend, kuid leidub ka kolme- või enamarattalisi ning koguni üherattalisi jalgrattaid. Jalgratta eelkäijad olid prantslase M. de Sivraci 1790. ja sakslase Karl von Draisi 1816. aastal
annaabi.ee 
