Koostööd soodustas ka see, et palka maksti hõimupealikele ja kohalikele valitsejatele otse emamaalt. Sõdadevahelisel perioodil hakkas kostuma ka esimese põlvkonna haritlaste poolt, kes ei kuulunud otseselt võimueliiti, aga olid huvitatud võimu juurde pääsemisest. Sellest tekkisid ka konfliktid nii emamaa ametnike ja kohalike kui ka võimueliidid ja ärkava haritlaskonna vahel, kes pidid võimu jagama ning selle nimel võitlema. Traditsiooniste rahvaste kommetesse suhtuti siiski delikaatselt, kuigi kristliku misjonit soodustati ning haridust üritati levitada. Põhja-Nigeeriale tegi nt järeleandmine, et seal ei lubatud islamiusuliste seas misjonitööd. Kui Nigeeria hakkas 1960. aastatel iseseisvuma, siis põhjaaladele ei jagunud piisavalt ametnikke, kellel oleks läänelik haridus. Lõunapoolsetel aladel oli misjonikoolid tegutsenud agaralt ning seal oli ametnikke piisavalt
· Põhilised allikad on J ja E, need on jutustavad lood, nende juured võivad olla põhjariigis. Stilistiliselt sarnased, aga kaks erinevat autorit- üks nimetab jumalat algusest peale Jahveks, kuigi enne Moosest ei oleks keegi Jahve nime teada tohtinud. E allikas on aga selle vahet teinud ehk Moosese-eelses ajas ei maini Jahve nime. Kirjutatud enne 6.saj, enne disporaad. Tegu oli traditsiooniste müütide üleskirjutamisega. · P allikas põhineb religioossel korraldusel. · D allikas on viimane ehk V Moosese raamat, ehk kordab ja sõnastab ümber eelneva teksti, loodud pärast Juuda riigi langemist. Suht propaganda Jahve poole käib seal. Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutised · kirjutatud lõunariigi vaatepunktist · Saamueli raamatus on märgata, et Saul on paha ja põhjast, Taavet hea ja lõunast. See on kirjutatud Taaveti
annaabi.ee 
