sajandil. 1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Sestpeale nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas viissada viiskümmend kaheksa kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal toimunud rahvastiku muutusi. Londonist valiti alamkotta vaid neli saadikut, Manchesterist mitte ainsatki. Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui ka teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Toorid ja viigid.
aastani. 1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Siitpeale nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Ka seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks nüüdsest parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas 558 kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal toimunud rahvastiku muutusi. Londonist valiti alamkotta vaid neli saadikut, Manchesterist mitte ainsatki. Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Nii George I kui George II ajal valitsesid parlamendi alamkojas viigid. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister)
annaabi.ee 
