õppejõud, märgib Paul Raud ometi, et ,,...selles aines ergutus oli kasin". Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta. kevadel. Sügisel jäi ta Tartusse, kus vabakuulajana kuulas professor G. Teichmülleri loenguid kunstiajaloost. Järgmisel aastal astus ta sõjaväeteenistusse, püüdes samaaegselt otsida teid kunstihariduse omandamiseks. 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima. Düsseldorf oli traditsiooniderohke kunstilinn, mille kunstiakadeemiat oli krooninud XIX sajandi esimese poole viimaseil aastakümneil Saksamaa ühe tähtsaima kunstiõppeasutuse kuulsus. Düsseldorfi aitas Paul Raual metseenina jõuda balti-saksa paruniproua Natalie von Uexküll. Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal. Ta oli omandanud tugeva joonistamisoskuse, head maalitehnilised võimed, talle oli saanud harjumuseks range ja nõudlik suhtumine loomingulisse töösse
ole üldse meiele omane vaid võtud üle kellegi teise kultuurist. Siin on hästi näha kuidas me püüame olla need, kes me ei ole ja sajandeid oleme me põlanud oma talurahva kultuuri maha ja proovinud sarnaneda Sakslastega kuid nüüd oleme hoopis selle poolt et saaks Talurahavana käituda ja elada. Eesti taasiseseisvumisega algas taas oma juurte otsimine ja enda identifitseerimine kui Rahavas kel on väga pikk ja traditsiooniderohke ajalugu. Ometi püüdsime seda nõukogudevõimu ajal salata ja sarnaneda ikka läänega. Võtta üle lääne kultuurilisi väärtusi ja neid hoida kui viimast eksemplaari. Nüüd oleme taas seal kus proovime väärtustada seda mis on aastaid olnud meie kaaslaseks ja mida me pole enne omaks pidanud. Sajandivahetuse euroremondid on asendunud sellega, et inimesed kolivad taas rehielamutesse elama, avaldsatakse suiku vajunud Eesti autorite teoseid
annaabi.ee 
