Naivistid nn pühapäevamaalijad ei ole tavaliselt üdse kunsitegemist õppinud, nad maalivad vaid enda lõbus. Enamasti suhtuvad nad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. Ei kasuta tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse kujutamise võtteid, anatoomita ei arvestata. Sellpärast on naivismi nimetus olnud primitivism. Mitmed kunstnikud võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti. Naiivne kunst on sõltumatu igasugusest traditsionist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku korduvast isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Teostes on namasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. 1933.aastal toimus Pariisis esimene naivistlik kunstinäitus. Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ja teistest sõltumatult, kuid mõnes paigas kujunesid ka nbaivistide koolkonnad. Henri Rousseau (1844-1910)
serfi. Vene allikad- Letopisse on peetud anonüümseteks. Vene letopisside fenomeen on teksti vanus, kirjutatu vanus ei pruugi kokku langeda. Kasutavad ajaarvamist alates maailma loomisest (Bütsants), selleks et letopisside ajaarvamisest saada meie ajaarvamine tuleb lahutada sealt ära 5508, kuid tegelikult on keerulisem, sest aastaarvud ei langenud kokku, sest aastaalguseks peeti 1. septembrit, 1. märtsi. Vene letopissidel on tinglikud nimed, nimetused tulenevad uurimise traditsionist ja sageli nimetatakse letopisse, mitte sisu järgi vaid vihjatakse sellele, kuidas mingine tekst sai teadusele teatavaks. Aleksandr Nevski letopiss, kuid seal pole sõnagi Aleksandr Nevskist ega 13. saj, vaid see on letopiss, mis kajastab Liivi sõja sündmusi - Nime sai selle järgi kui avastati selle omanik oli Aleksandr Nevski klooster. 4. Ristisõda ja vallutus XIII saj alguses: Ristisõda kui paganasõda ja selle õigustatuse küsimus- 12. sajandiks olid
annaabi.ee 
