tsaarikroon ja tehti mõningad stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. 8 EESTI RAHVUSHÜMN
stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. Eesti rahvushümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal
tsaarikroon ja tehti mõningad stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. Eesti rahvushümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848
Gulomile tema viimane romaan ,,Surematus" (1979), milles kirjanik pöördub tagasi 1920ndate aastate külatemaatika juurde, kusjuures tulipunktis on võitlus basmatside vastu. Seda teost on tõlgitud paljudesse keeltesse. 1980 määrati kirjanikule selle teose eest NSVL riiklik preemia. 1979 anti Hamid Gulõmile Usbeki NSV rahvakirjaniku aunimetus. ,,Surematus" (1979, eesti keeles 1986, tõlkija Vello Tarnaste) Teose teemaks on operatiivtöötajate võitlus traditsionalistidest basmatside vastu. Turkestani Kommunistliku Partei juhtkond tunneb sügavat muret sündmuste pärast Hodzakendis. Lühikese aja jooksul on seal tapetud juba kaks õpetajat, kusjuures süüdlasi pole tabatud. Kohapeale otsustatakse saata noor tsekist Masud, staazika operatiivtöötaja Mahsudovi poeg. Tema õde Salima pidi esialgu maha jääma. Hiljem tuleb talle õpetajate mõrva uurima abiks teine tsekist Trosin. Kohapeal