Karolingide renessanss Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega ja jäi selle tõttu sama lühikeseks kui Frangi riigi hiilgeaeg, raamatute ümberkirjutamise traditisioon püsis vähestes kloostrites ja koolid jäeti unarusse 24. Ristiusk ja kirik I Usk Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud, määras selle kuidas nad igapäevaselt käituvad Risti usu põhiseisukohad kujunesid antiikajal, peamine usu allikas oli Piibel ja v kirikuisade teosed, hilisemad autorid korrigeerisid olemas olevaid seisukohti ja sellepärast toimusid muutused ristiusu õpetuses Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest, üks inglitest –
tõenäoline on see, et vastav indiviid võiks sooritada enesetapu. Erinevad teooriad sotsioloogias lähenevad sellele probleemile erinevalt. Nagu te eelmisest loengust mäletate omistavad marksistlikud teooriad suurema tähtsuse ühiskondlikule ja majanduslikule struktuurile, mis üksikisikute tegutsemist piirab ja kujundab. Marx: ,,Inimesed teevad oma ajalugu, aga nad teevad seda tingimustes, mis ei ole nende enda poolt valitud." Marksistlik ja funktsionalistlik (Durkheim, Parsons) traditisioon näeb lihtsustavalt inimesi eeskätt kui sotsiaalse struktuuri kandjaid, kes järgivad võrdlemisi passiivselt reegleid, mille nad on omandanud sotsialiseerumisprotsessi käigus. Küsimus agency-struktuuri vahekorrast taandub paljuski küsimusele humanistlikust ja mitte-humanistlikust positsioonist. Mõnes mõttes viivad post-strukturalistid Marxi ühiskonnakriitika veelgi kaugemale väites, et võim on kõikehaarav ja kõikjalolev ja indiividil tegelikult puudub võimalus
annaabi.ee 
