rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. 3) actio Publiciana tegemist on bonitaarse ehk preetorliku omandi kaitse hagiga. See oli mõeldud heauskse omandaja kaitseks, kuid ka sellise omandaja kaitseks, kellel formaalsete vigade tõttu ei tekkinud kviriitlikku omandit.62 Ulpianus libro 16 ad edictum: Iulianus libro septimo digestorum scripsit traditionem rei emptate oportere bona fide fieri: ideoque si sciens alienam possessionem adprehendit, publiciana eum experiri non posse, quia usucapere nin poterit. Nec quisquam putet hoc nos existimare sufficere initio traditionis ignorasse rem alienam, uti quis possit publiciana experiri, sed oportere et tunc bona fide emptorem esse.63 20
tulekahju, üleujutuse ning teeröövlite rünnaku eest ei vastuta keegi. Seoses sellise riisiko ülemineku klausliga tuli Roomas ostu-müügilepingute puhul alati kontrollida, kas on kokku lepitud custodia’s (sisuliselt vastab hea peremehe hoolsusele võõraste asjade ajamisel): Inst. 3.23.3 /…/ Quodsi fugerit homo qui veniit, aut subreptus fuerit, ita ut neque dolus neque culpa venditoris interveniat animadvertendum erit an custodiam eius usque ad traditionem venditor susceperit. Kui aga ostetud ori põgeneb või varastati ja seda ilma müüja tahtluse ja hooletuseta, siis peab kontrollima, kas müüja oli kuna orja üleandmiseni võtnud endale kohustuse orja valvata. D. 18.6.3. (Paulus): Custodiam autem venditor talem praestare debet, quam praestant hi quibus res commodata est, ut diligentiam praestet exactiorem, quam in suis rebus adhiberet. Müüja aga vastutab „valvamise” korral nii nagu laenaja laenatud asja korral. Seega